Kui eelmine nädalavahetus käis Kadri minul külas, siis seekord sõitsin mina Jaanale külla Nanjing’isse. See reis tuli üsna spontaalselt ning kaua mõelda ega otsustada ei saanud. Jaana toakaaslane otsustas minna Taylor Swift’i kontserdile ning kui juba ühikatuba vabaneb, siis tuleb ju ilmselgelt tasuta ööbimise võimalust ära kasutada. Nii me ka tegimegi! :D
Nanjing ja Hefei asuvad kõrvuti provintsides, seega sõitsin rongiga kõigest tund aega. Seekord laadisin telefoni arvele eelnevalt raha ikka peale, et sama jama ei korduks ja oma väärtusliku vara valvasin tulihingeliselt, et minust ei saaks Kadri telefoni varguse saatusekaaslast. Õnneks läks kõik ilma muredeta. Jaana leidsin seekord rongijaamast ka kohe üles ja ei pidanudki võõraste abi paluma.
Reedel tutvusin Jaana sõpradega ja mängisime pesuruumis kaardimängu „Libahunt.“ Pesuruumis just sellepärast, et seal on neil suur laud ja toolid. Õnneks olin Libahundi mängu enne mänginud ja midagi rasket seal polnud, mõned reeglid olid natukene teised. Inglise keelse versiooni nimi oli ainult „Killing game“ või miskit sellelaadset. Igatahes on see mäng lõbus nagu ikka.
Hiljem läksime linna peale kahe poolakaga. Tänu Poola tüdrukule saime ühte klubisse täitsa tasuta sisse. Seal oli kuidagi imelikult hea muss ja kõik rahvas oli kogunenud lava juurde. Pressisime ka siis ennast lava juurde, vahepeal saime õlledušši, kuni lõpuks saime teada, et olime täitsa tasuta saanud Far East Movement’i kontserdile. Sellega sai kõik selgeks! See pärast see muss hea ja tuttav oligi, aga noh nägupidi ma neid ära küll ei tundnud. Igatahes olin rõõmus ja ainult Hiinas võib omalegi teadmata kuskile kontserdile sisse astuda.
Kõik oli tore kuni selle hetkeni kuni üks poiss/mees (kes polnud hiinlane) mulle käega virutas. Mulle ei meeldinud, et ta ennast suvaliselt läbi inimeste pressis ja kõikide kehaosadega vehkis. Tal oli täiesti suva teistest, mistõttu ma tõukasin teda veidi tähelepanu äratamiseks ja kommenteerisin, et halloo, mis teed? See talle ei meeldinud ja virutas vastu nägu. Mina muidugi tahtsin vastu panna, aga ei lastud, sest teised inimesed tulid täiesti meie vahele ja olukord võttis suuna kaklusele. Kakluseni muidugi ei jõudnud, aga selline asi on küll esmakordne minu elus. Lisasks rebis ta veel Jaana kleiti ja oli üldse üks täielik lollpea.
Nanjing ja Hefei asuvad kõrvuti provintsides, seega sõitsin rongiga kõigest tund aega. Seekord laadisin telefoni arvele eelnevalt raha ikka peale, et sama jama ei korduks ja oma väärtusliku vara valvasin tulihingeliselt, et minust ei saaks Kadri telefoni varguse saatusekaaslast. Õnneks läks kõik ilma muredeta. Jaana leidsin seekord rongijaamast ka kohe üles ja ei pidanudki võõraste abi paluma.
Reedel tutvusin Jaana sõpradega ja mängisime pesuruumis kaardimängu „Libahunt.“ Pesuruumis just sellepärast, et seal on neil suur laud ja toolid. Õnneks olin Libahundi mängu enne mänginud ja midagi rasket seal polnud, mõned reeglid olid natukene teised. Inglise keelse versiooni nimi oli ainult „Killing game“ või miskit sellelaadset. Igatahes on see mäng lõbus nagu ikka.
Hiljem läksime linna peale kahe poolakaga. Tänu Poola tüdrukule saime ühte klubisse täitsa tasuta sisse. Seal oli kuidagi imelikult hea muss ja kõik rahvas oli kogunenud lava juurde. Pressisime ka siis ennast lava juurde, vahepeal saime õlledušši, kuni lõpuks saime teada, et olime täitsa tasuta saanud Far East Movement’i kontserdile. Sellega sai kõik selgeks! See pärast see muss hea ja tuttav oligi, aga noh nägupidi ma neid ära küll ei tundnud. Igatahes olin rõõmus ja ainult Hiinas võib omalegi teadmata kuskile kontserdile sisse astuda.
Kõik oli tore kuni selle hetkeni kuni üks poiss/mees (kes polnud hiinlane) mulle käega virutas. Mulle ei meeldinud, et ta ennast suvaliselt läbi inimeste pressis ja kõikide kehaosadega vehkis. Tal oli täiesti suva teistest, mistõttu ma tõukasin teda veidi tähelepanu äratamiseks ja kommenteerisin, et halloo, mis teed? See talle ei meeldinud ja virutas vastu nägu. Mina muidugi tahtsin vastu panna, aga ei lastud, sest teised inimesed tulid täiesti meie vahele ja olukord võttis suuna kaklusele. Kakluseni muidugi ei jõudnud, aga selline asi on küll esmakordne minu elus. Lisasks rebis ta veel Jaana kleiti ja oli üldse üks täielik lollpea.
Laupäeval külastasime Sun-Jatsen’i Mausoleum’i. Nagu ikka on sellised vaatamisväärsused Hiinas muudetud suurteks turistikohatadeks, koos suveniiri poodide ja mitmete söögikohtadega. Minule igatahes väga meeldis see koht, palju rohelust ja lõpuks kui treppidest üles tippu ronisid oli väga-väga ilus vaade.
Õhtu hämaruse saabudes viis Jaana mind kohta, mille nimeks on Fuzimiao (夫子廟) ehk otsetõlkes „Konfutsiuse tempel.“ See oli nii mõnusa atmosfääriga koht. Tegime pilte, jalutasime ja nautisime ning lõpuks sõime elu kõige kallimat pelmeeni, mis maksis peaaegu 3 eurot. :D
Õhtu hämaruse saabudes viis Jaana mind kohta, mille nimeks on Fuzimiao (夫子廟) ehk otsetõlkes „Konfutsiuse tempel.“ See oli nii mõnusa atmosfääriga koht. Tegime pilte, jalutasime ja nautisime ning lõpuks sõime elu kõige kallimat pelmeeni, mis maksis peaaegu 3 eurot. :D
Pühapäeval käisime vaatamas kuulsat Xuan Wu järve. Ilm oli kahjuks täiesti sudune, seega on pildid ühtlaselt hallid, aga järve ümber on kaunis park. Järvest ja selle ümbrusest on ka jällegi tehtud turismiobjekt, seega palju rahvast, aga mitte liiga palju. Peale seda oligi aeg võtta suund jällegi rongijaama poole, et tagasi koju sõita.