Jõudsin Shangaisse Lindale külla kolmapäeva õhtul. Linda oli juba kenasti õhtu ära planeerinud. Ta kutsus meile külla oma Itaalia sõbrad ning plaaniks oli valmistada üks kodumaine õhtusöök. Eelroaks olid meil täidetud munad ja kiluvõileivad, pearoaks ahjulõhe ja ahjukartulid koos värske salatiga ning Itaalsed tegid šokolaadi kooki. Lisaks oli meil veel hõõgveini maitseainesegu, nii-et tegime ise hõõgveini. Mõnus oli süüa kodust toitu koos hea seltskonnaga.
Järgmisel päeval läksime Shangai Kunstimuuseumisse. Hoone ehitati 2010. aastal Shangai Expo jaoks. Tohutult massiivne hoone, mis nüüdseks on täidetud kunstiteostega. Mina olen tegelikult üsna kunstikauge inimene, aga siiski oli huvitav seal jalutada ja imetleda kunstiteoseid ja massiivset hoonet. Kõige huvitavam oli sissetoodud näitus Kolumbia kunstnikult Fernando Botero'lt. Tema kujutab nii inimesi kui ka objekte oma teostel ümarate ja üsna tõsistena.
Plaanisime minna ka kõik koos "Pearl Tower'it" külastama, aga kuna kell oli juba palju ja järjekord väga pikk, siis jätsime see õhtu plaani katki ning jalutasime kesklinnas ringi.
Järgmisel päeval läksime Shangai Kunstimuuseumisse. Hoone ehitati 2010. aastal Shangai Expo jaoks. Tohutult massiivne hoone, mis nüüdseks on täidetud kunstiteostega. Mina olen tegelikult üsna kunstikauge inimene, aga siiski oli huvitav seal jalutada ja imetleda kunstiteoseid ja massiivset hoonet. Kõige huvitavam oli sissetoodud näitus Kolumbia kunstnikult Fernando Botero'lt. Tema kujutab nii inimesi kui ka objekte oma teostel ümarate ja üsna tõsistena.
Plaanisime minna ka kõik koos "Pearl Tower'it" külastama, aga kuna kell oli juba palju ja järjekord väga pikk, siis jätsime see õhtu plaani katki ning jalutasime kesklinnas ringi.
Õhtul käisime klubis, mis asetseb kõrghoone tipus. Õnneks oli väga soe päev ja ka õhtu, nii-et nautisime õhtut terrassil.
Reede hommikul jalutasime ringi Prantsuse rajoonis ja tee peale jäi ka veel kuulus Xin Tian Di. Xin Tian Di on küll kaasaegne turismimagnet, kuid on alles jäetud võimalus nautida Shangai ajalooliselt ja kultuuriliselt huvitavalt kitsaid tänavaid, mis on ümbritsetud kohvikute, restoranide ja ostukohtadega.
Päeva teise poolde plaanisime Shangai "Pearl Tower'i" külastamise. Piletit ostes ütles müüja, et ooteaeg on kolm tundi. Mõtlesime, et no mis seal ikka, et tuleb ära oodata. Järjekorras ootamine oli ikka väga-väga väsitav. Esimesed tund aega järjekorras veetsime õues. Õnneks oli ilus ilm ning 23 kraadi, seega nautisime päikest. Lisaks veel kaks tundi, et valgustada kott läbi ja siis veel liftijärjekord. Olimegi lõppkokkuvõttes üle kolme tunni lihtsalt järjekorras. Kui pilvelõhkujat külastada Hiina uus aasta paiku, mis on ühtlasi ka hiinlaste jaoks kõige tähtsam püha, siis tulebki arvestada lõputute järjekordadega. Aga saime ootamisega ilusti hakkama!
Ülesse jõudes oli igal pool jätkuvalt palju rahvast. Leidsime akna juures korraks vabanenud kohakese ja kukkusime klõpsutama.
Laupäeval käisime "Shangai 3D Trick Art muuseumis." Seinte peale olid joonistatud 3D's pildid ja erinevad installatsioonid, kus said ise lõbusaid pilte teha.
Õhtu saabudes läksime ka lõpuks "Bund'ile" jalutama, kus siis avanes imeline vaade Shangai pilvelõhkujatele.
Pühapäeval sõitsime Shangaist umbes 30 kilomeetri kaugusele antiiksesse linna nimega "Zhujiajiao." Linna kutsutakse ka „Shangai Veneetsiaks," sest on eriline oma pisikeste tänavate ja tänavate vahel paiknevate jõgede poolest, mille juurde kuuluvad ka mitmekümned sillakesed. Kitsad tänavad on täis söögikohti ja suveniiripoode.
Esmaspäeva hommikul sõitsin rongiga tagasi Hefeisse ning mõnus lühipuhkus Shangais saigi otsa. :)