Paar nädalat tagasi teatas Kadri (kes õpib Hangzhous), et tema tahaks mulle külla tulla. Mõeldud-tehtud - Kadri ostis piletid ja jäime kuuendat novmberit ootama.
Algselt leppisime kokku, et ma lähen Kadrile vastu, sest Hefei vanem rongijaam, kuhu Kadri saabuma pidi, on natuke segadust tekitav. Esiteks ei leia sealt kohe taksosid ülesse, teiseks ehitatakse metrood ja pool linna on seetõttu üles kaevatud, kolmandaks on seal palju inimesi nagu igas Hiina rongijaamas. Samal ajal kui Kadri rongiga minu poole sõitis, tekkis väikene plaanimuutus, kuid arvestasin, et jõuan Kadrile ikkagi vastu minna. Nimelt käisime ühel töövestlusel teiste tüdrukutega, kuid see oli kahjuks täielik ajaraisk, aga vähemalt anti hästi süüa.:D Hiinlastele kombekohaselt, lasti meil muidugi lihtsalt 1.5 tundi oodata enne kui asjalikku juttu kuulda võis. Lõpuks ma sain siiski aru, et nüüd on juba tipptund ja ei ole enam otstarbekas taksot võtta, et Kadril vatu minna. Saatsin sõnumi, et ta tuleks taksoga, saatsin ka aadressi uuesti.
Kadri rong pidi jõudma 18.39 ja tipptunniga arvestades läheks tal umbes tund aega, et minuni jõuda. Muidugi alustasin talle helistamisega, et välja selgitada, kas ta ikka sai mu sõnumi kätte ja on plaanimuutusest teadlik. Telefon on välja lülitatud kümme minutit peale kella 18.39, siis juba 20 minutit. Kadri rongi jõudmisest on möödas juba pool tundi ja ei mingit info. Ma olin ikka superhüper paanikas. Et jumaljeesus, kuidas ma nüüd sõbra kätte saan ja kuidas tema tee minuni leiab. Otsustasin, et ootan teda kokkulepitud kohas, milleks oli ülikooli kampuse põhja värav. Ajaliselt oli tegelikult vee kõik okei, tund ei olnud veel möödunud. Küsisin ka väravavalvurilt, kes seal ringi jalutas, et kas ta on näinud minust pikemat välismaalast, kellel on heledad juuksed (siin tumedajuukseliste hulgas on heledat pead üsna kerge märgata). Kahjuks oli tema vahetus just alanud, seega ei teadnud ta miskit. Seisin seal väravas ja vahtisin igat mööduvat taksot, lootes, et Kadri astub sealt õnneliku ja tervena välja.
Kuni lõpuks, lõõõõõõpuks, helises minu telefon ja sealt helistas mulle võõralt numbrilt KADRIIII ja tegelikult viis sekundit hiljem me juba märkasime üksteist. Kadri oli õnnelikult jõudnud minuni ja mitte taksoga, vaid mingi koleda vanamehe mototšikliga. Vanamees oli üsna koomiline ja tahtis hullult juttu puhuda, aga meil ei olnud tema jaoks aega. Tänasime viisakalt ja liikusime õnnejoovastuses ühika poole. Lõpuks tuli välja, et Kadri telefon varastati juba Hangzhous bussis ja ega Kadri ju välja ka ei kirjutanud minu numbrit või aadressi. AGA ÕNNEKS, oli tal kaasas teine telefon, milles oli Eesti sim kaart. Kuna iphone’il on selline süsteem, et kontaki alla paned, kõik telefoninumbrid, siis on minul Kadri Eesti number ja Hiina number. Arvatavasti kui sõnumi saatsin, saatis telefon vist automaatselt smsi mõlemale numbrile, sest kuidas muidu tuli Kadri Eesti numbrile minu saadetud sõnum, tänu millele ta sai mu numbri ja aadressi. :D
Et puhas imeline õnn, me naersime hüsteeriliselt umbes 10 minutit selle tragikoomilise olukorra üle. Tundub, et selline telefoni jama saab meie ühiste reiside mustriks. :D
Õhtul käisime teistega väljas, väga kaua ei olnud, kuna tahtsime laupäeval ikka ringi jalutada ja linna avastada. Mulle väga meeldis see variant, sest mina polnud oma linna vaatamisväärsustega tutvuda veel jõudnudki. Ja ega mul siin suuri vaatamisväärsus ei olegi. Külastasime Bao Gong’i parki, mis suviti on kindlasti üks mõnus koht, sest praegu meie ilmake väga külmaks läinud ja nii laupäeval kui ka pühapäeval oli hästi jahe ilm. Lisaks külastasime ka Luikede Järve, mis on ka jällegi tehisjärv, aga kuna ilm oli üsna nadi ja udune, siis järve täielikku ilu saab nautida päikese ja selge ilmaga. Lisaks viisin Kadri ka meie kuulsale šhoppamise tänavale, kust saime mõlemad üsna hea saagi.
Algselt leppisime kokku, et ma lähen Kadrile vastu, sest Hefei vanem rongijaam, kuhu Kadri saabuma pidi, on natuke segadust tekitav. Esiteks ei leia sealt kohe taksosid ülesse, teiseks ehitatakse metrood ja pool linna on seetõttu üles kaevatud, kolmandaks on seal palju inimesi nagu igas Hiina rongijaamas. Samal ajal kui Kadri rongiga minu poole sõitis, tekkis väikene plaanimuutus, kuid arvestasin, et jõuan Kadrile ikkagi vastu minna. Nimelt käisime ühel töövestlusel teiste tüdrukutega, kuid see oli kahjuks täielik ajaraisk, aga vähemalt anti hästi süüa.:D Hiinlastele kombekohaselt, lasti meil muidugi lihtsalt 1.5 tundi oodata enne kui asjalikku juttu kuulda võis. Lõpuks ma sain siiski aru, et nüüd on juba tipptund ja ei ole enam otstarbekas taksot võtta, et Kadril vatu minna. Saatsin sõnumi, et ta tuleks taksoga, saatsin ka aadressi uuesti.
Kadri rong pidi jõudma 18.39 ja tipptunniga arvestades läheks tal umbes tund aega, et minuni jõuda. Muidugi alustasin talle helistamisega, et välja selgitada, kas ta ikka sai mu sõnumi kätte ja on plaanimuutusest teadlik. Telefon on välja lülitatud kümme minutit peale kella 18.39, siis juba 20 minutit. Kadri rongi jõudmisest on möödas juba pool tundi ja ei mingit info. Ma olin ikka superhüper paanikas. Et jumaljeesus, kuidas ma nüüd sõbra kätte saan ja kuidas tema tee minuni leiab. Otsustasin, et ootan teda kokkulepitud kohas, milleks oli ülikooli kampuse põhja värav. Ajaliselt oli tegelikult vee kõik okei, tund ei olnud veel möödunud. Küsisin ka väravavalvurilt, kes seal ringi jalutas, et kas ta on näinud minust pikemat välismaalast, kellel on heledad juuksed (siin tumedajuukseliste hulgas on heledat pead üsna kerge märgata). Kahjuks oli tema vahetus just alanud, seega ei teadnud ta miskit. Seisin seal väravas ja vahtisin igat mööduvat taksot, lootes, et Kadri astub sealt õnneliku ja tervena välja.
Kuni lõpuks, lõõõõõõpuks, helises minu telefon ja sealt helistas mulle võõralt numbrilt KADRIIII ja tegelikult viis sekundit hiljem me juba märkasime üksteist. Kadri oli õnnelikult jõudnud minuni ja mitte taksoga, vaid mingi koleda vanamehe mototšikliga. Vanamees oli üsna koomiline ja tahtis hullult juttu puhuda, aga meil ei olnud tema jaoks aega. Tänasime viisakalt ja liikusime õnnejoovastuses ühika poole. Lõpuks tuli välja, et Kadri telefon varastati juba Hangzhous bussis ja ega Kadri ju välja ka ei kirjutanud minu numbrit või aadressi. AGA ÕNNEKS, oli tal kaasas teine telefon, milles oli Eesti sim kaart. Kuna iphone’il on selline süsteem, et kontaki alla paned, kõik telefoninumbrid, siis on minul Kadri Eesti number ja Hiina number. Arvatavasti kui sõnumi saatsin, saatis telefon vist automaatselt smsi mõlemale numbrile, sest kuidas muidu tuli Kadri Eesti numbrile minu saadetud sõnum, tänu millele ta sai mu numbri ja aadressi. :D
Et puhas imeline õnn, me naersime hüsteeriliselt umbes 10 minutit selle tragikoomilise olukorra üle. Tundub, et selline telefoni jama saab meie ühiste reiside mustriks. :D
Õhtul käisime teistega väljas, väga kaua ei olnud, kuna tahtsime laupäeval ikka ringi jalutada ja linna avastada. Mulle väga meeldis see variant, sest mina polnud oma linna vaatamisväärsustega tutvuda veel jõudnudki. Ja ega mul siin suuri vaatamisväärsus ei olegi. Külastasime Bao Gong’i parki, mis suviti on kindlasti üks mõnus koht, sest praegu meie ilmake väga külmaks läinud ja nii laupäeval kui ka pühapäeval oli hästi jahe ilm. Lisaks külastasime ka Luikede Järve, mis on ka jällegi tehisjärv, aga kuna ilm oli üsna nadi ja udune, siis järve täielikku ilu saab nautida päikese ja selge ilmaga. Lisaks viisin Kadri ka meie kuulsale šhoppamise tänavale, kust saime mõlemad üsna hea saagi.
Pühapäev oli jällegi külm ilm, aga otsustasime minna vaatama Mingjiao Templit. Mul polnud aimugi, kus see asub, kuid õnneks orienteerumisel on Hiinas baiks Baidu Map. Lõpuks peale seiklemist jõudsime otsapidi jälle šhoppingu tänava teise otsa, mille kõrval asub Hefei lõbustuspark. Lõbustuspargis asus siis lõpuks meie kadunud tempel. Jalutasime ringi ning seejärel otsustasime tagasi ühikasse minna, sest oli külm, väsimus ja kell hakkas ka vaiselt kukkuma. Õhtul käisime söömas ning siis saatsin Kadri bussi peale. Kadri jõudis ilusti koju tagasi ja nüüdseks on tal uus telefonikene ka olemas! :)
Minule väga meeldis meie nädalavahetus, kahju ainult, et ilm nüüd nii järsku külmaks läks.
Ja juba järgmine nädalavahetus sõidan mina Jaanale külla, niiet tuleb jällegi põnevat tegevust täis nädalalõpp. :)