Eelmise nädala alguses anti meile teada, et kõik, kes soovivad, saavad minna reisile Kollast Mäge avastama. Lisaks öeldi, et Konfutsiuse Instituudi õpilastele on see reis tasuta. Ma ei mõelnud hetkegi ja läksin panin oma nime kirja. Minu õnneks tulid Ukraina poiss ja Ukraina plix ka reisile, sest neil sama stipp, seega oli tore seltskond garanteeritud.
Väljasõit oli reedel kell 1 ning esimese sihtkohani, milleks oli Taipingi Järv, oli üsna pikk tee- umbes 16.30 jõudsime kohale. Olen juba aru saanud, et päike loojub hetkel umbes kella 17.30, seega oli meil tunnike enne, kuni pimedaks läheb. Tegelikult jõudsime super ajal, sest päike oli nii mõnusalt madalal ja vaade oli imeliselt roosakas-punakas-kollane. Tegelikult on see täitsa tehisjärv, lisaks ka Anhui provintsi kõige suurem. Järve suuruseks on 88,6 ruutkilomeetrit ning teda ümbritsevad mäed. Nii mõnus oli tunda lõpuks värsket õhku ja vaikust. Tekkis selline mõnus Eesti suvine tunne, kui oled telkima läinud ja lihtsalt naudid loodust, värsket õhku ja vaikust.
Väljasõit oli reedel kell 1 ning esimese sihtkohani, milleks oli Taipingi Järv, oli üsna pikk tee- umbes 16.30 jõudsime kohale. Olen juba aru saanud, et päike loojub hetkel umbes kella 17.30, seega oli meil tunnike enne, kuni pimedaks läheb. Tegelikult jõudsime super ajal, sest päike oli nii mõnusalt madalal ja vaade oli imeliselt roosakas-punakas-kollane. Tegelikult on see täitsa tehisjärv, lisaks ka Anhui provintsi kõige suurem. Järve suuruseks on 88,6 ruutkilomeetrit ning teda ümbritsevad mäed. Nii mõnus oli tunda lõpuks värsket õhku ja vaikust. Tekkis selline mõnus Eesti suvine tunne, kui oled telkima läinud ja lihtsalt naudid loodust, värsket õhku ja vaikust.
Bussiga järveni sõites läbisime ka linnakest, mis alles valmib. Kõik on ehitusjärgus ja tundub, et ümbruskonnast üritatakse teha luksuskuurordi/luksusrajooni. Igalpool olid plakatid, mida ehitatakse ja osad uhked majad olid juba valmis. Enamik maju oli ehitatud just järve kaldale suunaga päikeseloojangu poole. Lisaks oli seal ka Hiltoni hotell. Sinna piirkonda oleks täitsa huvitav tagasi minna mingite aastate pärast ja näha, milline linn, siis välja näeb. Hiljem kui juba tasapisi pimedaks hakkas minema, viidi meid sööma ning lõpuks bussi peale ja hotelli.
Hotell oli meil linnas nimega Huangshan City, ehk Kollase Mäe linn. Hotell oli lausa nelja tärnine, ning super. Järgmisel hommikul oli hommikusöök kell 7 ja peale seda kohe edasi mäe poole. Alguses muidugi tuli oodata järjekorras nagu ikka. Järjekord oli ulme pikk ja just siis, kui arvasime, et nüüd on lõpp, siis nurga tagant jätkus järjekord sama pikalt, järgmise nurga tagant läks järjekord ikka edasi, siis tuli turvakontroll, järgnevalt ootasid lifti järjekorras, piletikontroll, ootamine ooteruumis, järjekord cable car’i tulekuni ja siiis LÕPUKS cable car. Sisenedes lõpuks muidugi kõik Hiinlased trügisid ja mina jäin kuskile keskele ja ei näinud mitte midagi. Ma muidu üritan küll olla sama nahhaalne järjekorras kui nemad, aga ikka ma kaotan. Isegi tanklast juua ostes astus lihtsalt üks vanamees kõige ette ja oligi kõik. Nii nahhaalne ma ka olla ei suuda. Cable car ise oli täitsa lõbus ja me suundusime väikese nurga all kogu aeg ülesse poole. Igakord kui tulid ühenduskohad ja vajusime veidi tahapoole, sest liikusime aina suurema nurga all ülesse, siis kõik Hiina naised karjusid ja kiljusid ja tegid muud lollust. See oli üsna tobe, aga neile meeldibki imelike asjade üle kiljuda ja kihistada. Nii palju, kui keskel olles välja näha suutsin oli vaade muidugi imeline.
Kollase Mäe kohta öeldakse, et „Kui kord oled Kollast Mäge külastanud, siis teisi Hiina tähtsaid mägesid sa enam külastada ei taha.“ Kollane Mägi on ka UNESCO nimekirjas, sest mäe ümbruses on palju erinevaid looma-ja taimeliike. Kollase Mäe neljaks imeks on: imelikud männid, suured kivid, pilvede meri ning väga soojad kevaded.
Muidugi oli ka mäel värkse õhk ja õhus oli ka mändide suurepärane lõhn. Jällegi tekkis mul mõnus kodune tunne. Mäe peal on igalpool trepid, et otseselt „ronima“ ei pea, küll aga on trepid vahepeal suure nurga all, niiet tunne oleks reaalselt nagu ronimisel.
Järjekorras seimist alustasime umbes 8.30 ning ära tulime 17.30 paiku. Kogu see päev võttis ikka üsna läbi, aga nii-nii väärt kogemus. Hiljem sõitsime jällegi sööma, siis viidi järgmisse ilusasse hotelli. Seekord oli aga hotell uhke teatrimajaga koos ehitatud. Panime asjad tuppa, puhkasime umbes pool tundi ja siis läksime etendust vaatama. Etendus rääkis loo jällegi Kollasest Mäest ning keskenduski pigem loole ja lavalisele kujundusele, sest osalejad väga midagi erilist laval korda ei saatnud. See-eest oli lavashow väga hoolikalt läbi mõeldud ja ka teostamisega korralikult vaeva nähtud.
Pühapäeval viidi meid Xidi külakesse, milles on Ming’i ja Qing’i dünastiate ajast säilinud 124 majakest. Muidugi oli külas maju rohkem, aga need 124 on väidevalt kõige paremini säilinud. Külake oli tegelikult kaunis, aga liiga palju inimesi nende kitsaste tänavate vahel. Aga noh, mis sa teed. Hiinas on siseturism väga aktiivne, nii-et enamikke vaatamisväärsusi ongi just Hiinlased ise vaatama tulnud.
Kõige toredam hetk oli see, kui külakeses juhuslikult Kadriga kokku põrkasin. (Meenutuseks, et Kadri on minu kursaõde, kes õpib Hangzhous ja kellel ma ka külas käisin) Ma teadsin küll, et Kadri läks iseseisvalt sõpradega Kollast Mäge avastama, aga ma ei lootnud väga, et me ka reaalselt kohtuda võiksime. Igatahes oli meie õnn suur ja Kadri jalutas koos minu grupiga külakeses ringi.
Ma arvan, et mäel olekut iseloomustavadki kõige paremini pildid ja video:
Hotell oli meil linnas nimega Huangshan City, ehk Kollase Mäe linn. Hotell oli lausa nelja tärnine, ning super. Järgmisel hommikul oli hommikusöök kell 7 ja peale seda kohe edasi mäe poole. Alguses muidugi tuli oodata järjekorras nagu ikka. Järjekord oli ulme pikk ja just siis, kui arvasime, et nüüd on lõpp, siis nurga tagant jätkus järjekord sama pikalt, järgmise nurga tagant läks järjekord ikka edasi, siis tuli turvakontroll, järgnevalt ootasid lifti järjekorras, piletikontroll, ootamine ooteruumis, järjekord cable car’i tulekuni ja siiis LÕPUKS cable car. Sisenedes lõpuks muidugi kõik Hiinlased trügisid ja mina jäin kuskile keskele ja ei näinud mitte midagi. Ma muidu üritan küll olla sama nahhaalne järjekorras kui nemad, aga ikka ma kaotan. Isegi tanklast juua ostes astus lihtsalt üks vanamees kõige ette ja oligi kõik. Nii nahhaalne ma ka olla ei suuda. Cable car ise oli täitsa lõbus ja me suundusime väikese nurga all kogu aeg ülesse poole. Igakord kui tulid ühenduskohad ja vajusime veidi tahapoole, sest liikusime aina suurema nurga all ülesse, siis kõik Hiina naised karjusid ja kiljusid ja tegid muud lollust. See oli üsna tobe, aga neile meeldibki imelike asjade üle kiljuda ja kihistada. Nii palju, kui keskel olles välja näha suutsin oli vaade muidugi imeline.
Kollase Mäe kohta öeldakse, et „Kui kord oled Kollast Mäge külastanud, siis teisi Hiina tähtsaid mägesid sa enam külastada ei taha.“ Kollane Mägi on ka UNESCO nimekirjas, sest mäe ümbruses on palju erinevaid looma-ja taimeliike. Kollase Mäe neljaks imeks on: imelikud männid, suured kivid, pilvede meri ning väga soojad kevaded.
Muidugi oli ka mäel värkse õhk ja õhus oli ka mändide suurepärane lõhn. Jällegi tekkis mul mõnus kodune tunne. Mäe peal on igalpool trepid, et otseselt „ronima“ ei pea, küll aga on trepid vahepeal suure nurga all, niiet tunne oleks reaalselt nagu ronimisel.
Järjekorras seimist alustasime umbes 8.30 ning ära tulime 17.30 paiku. Kogu see päev võttis ikka üsna läbi, aga nii-nii väärt kogemus. Hiljem sõitsime jällegi sööma, siis viidi järgmisse ilusasse hotelli. Seekord oli aga hotell uhke teatrimajaga koos ehitatud. Panime asjad tuppa, puhkasime umbes pool tundi ja siis läksime etendust vaatama. Etendus rääkis loo jällegi Kollasest Mäest ning keskenduski pigem loole ja lavalisele kujundusele, sest osalejad väga midagi erilist laval korda ei saatnud. See-eest oli lavashow väga hoolikalt läbi mõeldud ja ka teostamisega korralikult vaeva nähtud.
Pühapäeval viidi meid Xidi külakesse, milles on Ming’i ja Qing’i dünastiate ajast säilinud 124 majakest. Muidugi oli külas maju rohkem, aga need 124 on väidevalt kõige paremini säilinud. Külake oli tegelikult kaunis, aga liiga palju inimesi nende kitsaste tänavate vahel. Aga noh, mis sa teed. Hiinas on siseturism väga aktiivne, nii-et enamikke vaatamisväärsusi ongi just Hiinlased ise vaatama tulnud.
Kõige toredam hetk oli see, kui külakeses juhuslikult Kadriga kokku põrkasin. (Meenutuseks, et Kadri on minu kursaõde, kes õpib Hangzhous ja kellel ma ka külas käisin) Ma teadsin küll, et Kadri läks iseseisvalt sõpradega Kollast Mäge avastama, aga ma ei lootnud väga, et me ka reaalselt kohtuda võiksime. Igatahes oli meie õnn suur ja Kadri jalutas koos minu grupiga külakeses ringi.
Ma arvan, et mäel olekut iseloomustavadki kõige paremini pildid ja video:
Video kvaliteeti on soovitatav hammasratta pealt maksimumi peale keerata. :)
Jäin selle reisiga väga väga rahule, seltskond oli hea, ilm oli täpselt õige ja sain ühe positiivse elamuse oktoobri kuu lõppu! Ja kui kellelgi peaks kunagi tekkima võimalus minna Kollast Mäge külastama, siis soovitan igaljuhul!!
Tänase kuupäevaga oktoober 28 olen Hiinas olnud täpselt kaks kuud. Tegelikult ainult kaks kuud, aga tundub ausalt öeldes nagu ma oleks siin juba nii-nii kaua aega olnud..
Tänase kuupäevaga oktoober 28 olen Hiinas olnud täpselt kaks kuud. Tegelikult ainult kaks kuud, aga tundub ausalt öeldes nagu ma oleks siin juba nii-nii kaua aega olnud..