Pisikene video ülevaade ka. :) Väga osav video meisterdaja pole, aga mälestuseks paras. Soovitatav oleks kvaliteet keerata 1080 peale.
Pühade ajal üritavad hiinlased jõuda oma kodulinnadesse ning selleks kasutab enamik neist rongiliiklust. Kuna Jaanal oli rongipiletite ostmisel tekkinud väikene arusaamatus, siis sai tema rongipileti algus sihtkohaks mitte Nanjing, vaid minu linn Hefei. (tegelikult on meie linnad kõrvuti, niiet midagi hullu polnud). Seega mõtlesime, et kui tal juba pilet, siit algab, siis miks mitte ka minu juurest läbi põigata ning siis koos teekonda Hangzhou poole alustada. Nii me ka tegime, Jaana ostis pileti Hefeisse ja kuna minu toakaaslane läks Shangaisse juba 30.09 õhtul, siis oli ööbimise probleem ka lahendatud. Tutvustasin Jaanale oma Ida-Euroopa gängi ning viisin ta ka shoppingu tänavale.
Teise oktoobri hommikul tõusime üles kell 5 hommikul, sest rong läks kell 8.12.
Hiina rongijaamad on pigem nagu lennujaama põhimõttega. Asi ei ole nii lihtne nagu meil, et ootad perroonil ja seejärel astud rongi sisse. Kõigepealt tuleb läbida pileti ja dokumendi kontroll, siis tuleb asjad panna lindile, mis valgustab su kraami läbi ning seejärel oled vaba. Pärast ei jää muud üle, kui oodata, sest pikkade järjekordade tõttu tulime kohale tulime ikka varem. Tegelikult polnud midagi hullu, kuid eelmine aasta Pekingi rongijaamas esimest korda olles, olin ikka päris hirmunud ja segaduses, sest hiinlasi oli palju ning kõik trügivad, sest arvavad, et kui nad ei trügi, siis nad ju jäävad maha. Viisteist minutit enne rongi väljumist avatakse väravad. Masina ühest otsast paned sisse pileti, mis hüppab masina teisest otsast välja, väravad avanevad ja siis lähed alla perrooni peale. Kuni kohalejõudmiseni võid rahus sõitu nautida.
Hiina rongijaamad on pigem nagu lennujaama põhimõttega. Asi ei ole nii lihtne nagu meil, et ootad perroonil ja seejärel astud rongi sisse. Kõigepealt tuleb läbida pileti ja dokumendi kontroll, siis tuleb asjad panna lindile, mis valgustab su kraami läbi ning seejärel oled vaba. Pärast ei jää muud üle, kui oodata, sest pikkade järjekordade tõttu tulime kohale tulime ikka varem. Tegelikult polnud midagi hullu, kuid eelmine aasta Pekingi rongijaamas esimest korda olles, olin ikka päris hirmunud ja segaduses, sest hiinlasi oli palju ning kõik trügivad, sest arvavad, et kui nad ei trügi, siis nad ju jäävad maha. Viisteist minutit enne rongi väljumist avatakse väravad. Masina ühest otsast paned sisse pileti, mis hüppab masina teisest otsast välja, väravad avanevad ja siis lähed alla perrooni peale. Kuni kohalejõudmiseni võid rahus sõitu nautida.
Leppisime Jaanaga kokku, et kui rongist väljume, siis kohtume EXIT värava juures. (Kuna meil olid erinevatel aegadel piletid ostetud, siis olime erinevates vagunites). Eelnevalt Hiinas ringi reisides oli meil olnud ENTER ja EXIT värav. Seekord, aga oli neid exit väravaid mitu ja üles me teineteist ei leidnud. Mina veel ootan, et see mobiilne nett nüüd ära laeks, et saaks kirjutada Jaanale. Lõpuks loobusin ja helistasin. Telefon aga ei hakka mitte kutsuma, vaid onu ütleb mulle, et sul pole arvel piisavalt raha. Ise mõtlen, et ikka täitsa täitsa pekkis, kuidas saab see nii olla, et just nüüd kui on vaja helistada, siis ei saa. Aga noh, eks see vist nii kipub juhtuma, et just siis kui vaja on, siis ei toimi asjad nii, nagu vaja. Hakkasin siis ootama, et Jaana mulle helistaks. Kirun vaikselt, et kas Jaana ei raatsi mulle helistada või mis värk on. Tegelikult oli nii, et kuna minul oli arve nullis, siis ei tulnud kõned ka läbi. Mingil imelikul kombel tulid mulle netis edastatud sõnumid läbi, aga ise vastata ei saanud. Lõpuks kirjutas Jaana mulle, et võtame eraldi taksod ja tema seisab juba järjekorras. Kõigepealt tormasin taksojärjekorra poole, siis aga sain aru, et seal rongijaamas on neid taksojärjekordi mitu. Andsin alla ja jooksin esimese ettejuhtuva hiinlase poole, kellel oli mobiil käes. Ültesin hiina keeles talle, et kaotasin sõbra ära ja ma ei saa ise helistada, et palun aidake ruttu. Õnneks oli abivalmis vennike, kes pani aga telefoni kutsuma ja sain lõpuks Jaana kätte. Ültesin, et ta peab taksost maha tulema, sest kui ta mu maha jätab praegu, siis oleks üsna kehva lõpuks Kadrit üles leida olnud. Igatahes lõpuks leidsime üksteist üles ja olime õnnelikud.
See Hiina mobiilisüsteem on üsna kehva, sest iga kuu pead ise minema raha laadima. Keegi mingit arvet ei esita ja kuna ma ju ei teadnud, et ma nullis omadega ja oleks pidanud kohe ka neti välja lülitama, siis pidin neile veel peale maksma.
Lõpuks kohtusime üle pika aja Linda ja Kadriga. Nii nii mõnus oli eesti keeles vabalt lobiseda. Viisime kotid tuppa, laenutasime tüdrukutelt, kes reisile läksid, madratsid. Mööbeldasime natuke Kadri ühikatoas ja mahutasimegi kahesse tuppa põrandale veel kaks madratsit. Kuna pühade aegu on siin kõik palju kallim, siis nagu vaestele tudengitele kohane, tuleb ikka kõige odavamat viisi kasutada. Õhtul käisime ka väljas ja tutvusime Hangzhou ööeluga.
See Hiina mobiilisüsteem on üsna kehva, sest iga kuu pead ise minema raha laadima. Keegi mingit arvet ei esita ja kuna ma ju ei teadnud, et ma nullis omadega ja oleks pidanud kohe ka neti välja lülitama, siis pidin neile veel peale maksma.
Lõpuks kohtusime üle pika aja Linda ja Kadriga. Nii nii mõnus oli eesti keeles vabalt lobiseda. Viisime kotid tuppa, laenutasime tüdrukutelt, kes reisile läksid, madratsid. Mööbeldasime natuke Kadri ühikatoas ja mahutasimegi kahesse tuppa põrandale veel kaks madratsit. Kuna pühade aegu on siin kõik palju kallim, siis nagu vaestele tudengitele kohane, tuleb ikka kõige odavamat viisi kasutada. Õhtul käisime ka väljas ja tutvusime Hangzhou ööeluga.
Järgmisel päeval jalutasime imeilusa Lääne järve äärde (西湖 Xīhú ). Inimesi oli liigagi palju, veidi pidi tunglema, aga midagi hullu polnud. Ilm oli kaunis ning tegi jalutuskäigu mõnusaks.
Pühapäeval otsustasime minna vaatama teepõlde. Kahjuks oli ilm hommikust alates selline vihmane ning päeva teises pooles hakkaski sadama ja sadas kuni kolmapäevani välja. Trotsisime vihma ning jätkasime teepõldude otsingut. Lõpuks olime aga vettinud ning väsinud ja istusime bussi peale. Lõpuks tuli välja, et sõitsime bussiga täiesti valele poole, seega sõitsime terve sama tee teisele poole tagasi. See oli alles üks pikk bussireis ning teepõllust tegin lõpuks hoopis bussis olles pilti, sest meie jalutuskäik kulges natukene vales suunas.
Esmaspäeval sadas vihma terve päeva, seega võtsime vihmavarjud kaenlasse ning läksime vanale kaubatänavale poodlema. Tänav oli tihedalt erinevaid poode täis. Soetasime paar suveriini ning sõime värsket kalmaari, mis küpsetati meie silmade all ja maitses nii-nii hästi!
Peale kalmaari söömist jalutasime uuesti Lääne Järve äärde, et nautida pajusid, mis moodustasid ilusa allee ja harmoonilise koosluse. Üldse oli seal pargis nii mõnus ja rahulik. Korraks tekkis isegi tunne, et polegi Hiinas, kuid seda vaid hetkeni kuni mõni hiinlane sinust jälle mööda trügida tahab või kõrva karjub.
Jäin meie reisiga väga väga rahule ning until next time, girls! ;)