Koolielus on tekkinud väikest viisi rutiin. Koolipäev lõppeb kell 12.00, peale seda lähme sööma ja siis tuled tagasi kas õppima või magama. Enamik ajast ma ikka õpin, mitte ei tee lõunauinakut. :D Õhtul lähme jälle sööma ja siis, kas jalutame suuremasse poodi või lähme järve äärde istuma. Kooltunnid on tegelikult üsna okeid ja midagi hullu ei ole. Aastakeseks on selline õppimisele orienteeritud elustiil täitsa piisav.
Eelmisel nädalal oli Ukraina poisil sünnipäev ning kinkisime talle õllepurkidest tehtud tordi, kuhu siis kleepisime peale häid soove eesti, hiina, ukraina, poola ja urdu keeles. Oli väga tore õhtupoolik. :)
Leidsime ka ööturu ülesse. Nimeks on tal 步行街 (bùxíngjiē) ning päevasel ajal on see lihtsalt kabandustänav poodidega ning öisel ajal muutub ööturuks, kus hiinlased tulevad oma kaupa müüma. Võrreldes Nanning'uga oli riiete valik on üsna kehva, kõik asjad on hästi väikesed (ega ma palju ei lootnudki) ja väga imelikud. Midagi erilist sealt küll leida ei olnud. See-eest jalanõusid, kotte ja kraami telefonile võib sealt leida jälle küll. Ööturul tuleb palju kaubelda. Põhimõtteliselt pool tuleb alati alla küsida, sest oled välismaalane. Ega nad ei taha anda, kuid siis kõnnid dramaatilselt minema ja loodad, et ta kutsub sind tagasi ja on siiski sinu pakkumisega nõus. Õnneks nii ka minul läks. :)
Aga inimesi, nagu Hiinas ikka, oli seal hästi palju. Kurb oli vaadata pisikesi armsaid küülikuid, kes olid puuris lihtsalt tänava peal, samamoodi oli pisikeste nunnude kutsikatega. Kõige imelikum oli ikka üks vana mees oma ahviga. Ahv oli tal nööri otsas ning ega vanamees ahvi hästi ei kohelnud. Nöör oli ahvil kaela ümber ning vanamees tõstis käe ülesse, mis tähendas seda, et ka ahv tõusis õhku, endal nöör kaela ümber. Alguses oli mul ahvist nii nii kahju, aga siis näitas ahv on tõelist palet. Tegelikult oli see ahv viimane pätt, kõigepealt rebis mingilt mehelt, kes teda passima jäi paberi käest ja viskas suvaliselt maha, teiseks tahtis ta möduvat koera jalaga lüüa, aga õnneks ei ulatunud tema nöör koerani. Ma arvan, et see ahv on väga palju rahakott inimestelt pihta pannud. Kõndisime suure kaarega mööda ja kontrollisime kõik igaksjuhuks oma kotte. Õnneks oli kõik alles.!
Kolmapäeval viidi meid Anhui Ülikooli uude ja suurde kampusesse, kus siis toimus suur suur pidulik vastuvõtt ülikooli uutele õpilastele. Alguses pidasid oma kõned tähtsad ninad ning seejärel tulid lavale kaks kaunist neiut ja kaks poissi, kes juhatasid sisse pidustuse edasise kava. Oli palju tantsu, laulu, võitluskunsti ning väga palju palju ilusaid kostüüme. Show oli väga suurejoonelike ja võimas. Hiinlastel on vist kõik asjad "go hard or go home." Kõik tehakse ikka nii hästi, suurelt ja valjult kui võimalik.